Pakistani nime otsetõlge oleks ’puhtuse või puhaste maa’ (< pāk ’puhas’). Nime mõtles 1933. aastal välja Choudhry Rahmat Ali, muslimiliikumise aktivist, kes moodustas selle viie piirkonna nimede osadest (Pandžab, Afgaania, Kashmir, Sindh ja Belutšistan). Nimi võeti ametlikult kasutusele India jagamisel 1947.
et
Pakistan, ametlikult Pakistani Islamivabariik (Islamic Republic of Pakistan / Jamhūryat Islāmī Pākistān), varem mitteametlikult ka Lääne-Pakistan (1947–1971). Pealinn: Islamabad. Keeled: inglise, urdu; tunnustatud piirkonnakeeled pandžabi (39%), puštu (18%), sindhi (15%), belutši (3%). Rahvaarv: 241,5 mln (2023 rahvaloendus). Haldusjaotus: 4 provintsi (sūbah) ja 3 territooriumi (‘ilāqah). – 19. sajandi keskpaigast Briti India osa. Iseseisvumisel 1947 jagunes Briti India kaheks: valdavalt islamiusuliseks Pakistaniks ja hinduistlikuks Indiaks. Aastatel 1947–1971 koosnes Pakistan kahest lahusosast, millest idapoolne oli nüüdne Bangladesh, läänepoolne (Lääne-Pakistan) langeb aga kokku praeguse riigiga.
