Saksa ja Liivi ordu aladel 13. sajandi kastellist ja kloostriehitisest arenenud ja 15. sajandini püsinud linnusetüüp. Koosnes neljast rangelt suletud hoonetiivast, mis kompaktse tervikuna paiknesid ümber nelinurkse sisehoovi, kuhu pääses kindlustatud värava kaudu (tavaliselt ees- ehk välishoovist). Ordu eeskirjade kohaselt domineerisid konvendihoones ühiselunõudeile vastavad saalruumid (kapiitlisaal, refektoorium, dormitoorium, kabel) ja neid ühendab sisehoovigalerii ehk ristikäik. Eesti suurimad konvendihooned olid Viljandis, Põltsamaal, Tallinnas, Rakveres, Narvas; algkujul on säilinud Kuressaare piiskopi konvendihoone
