et

kindlus

1

Erialasõnastikud

Arhitektuuri oskussõnastik

ID 453318 Viimati muudetud 30.09.2022
Vaata sõnakogu
Vaata sõnakogu
Valdkond militaararhitektuur
  • 1. iseseisev (püsiva garnisoni, relvastuse ja varustusega) sõjaväeline organisatsioon, mis valdab kindlusehitiste kogumi mõjuväljas olevat kohta ning kasutab seda kogumit (nimetatakse samuti kindluseks) oma sõjaväe liikumise, mingi kaitseotstarbe (vastase sõjaväe tõrjumise) jaoks või ründe lähtekohana; kindlus on organisatoorne, kuid ei pea olema ehituslik tervik; 2. kindlus on selle sõjaväelise organisatsiooni kindlusehitistega tugevdatud ning ehituslikult ja/või maastikuliselt oluliselt liigendatud kogum. Tugevast ehitusmaterjalist (loodus- või tehiskivimüüritis, betoon, sarrusbetoon) kindlusehitistel põhineb kindluse vastupanuvõime vastase raskerelvade (peamiselt suurtükkide) mõjule ning oma garnisoni, relvastuse ja varustuse kaitsmine. Sellised kindlused tekkisid 15. sajandil rasketele tulirelvadega sõjapidamise arengu mõjul ning need olid olulise tähtsusega kuni 20. sajandi keskpaigani, kohati ka 21. sajandi alguseni

Sõnavormid

Muuttüüp 11

kindlus kindlused
kindluse kindluste
kindlust kindlusi

Muuttüüp 9

kindlus kindlused
kindluse kindluste
kindlust kindluseid

Päritolu andmed puuduvad

Sõna seosed puuduvad

Ühendid

Liitsõnad järelosaga

Liitsõnad esiosaga

Sarnased sõnad

Võimalikud vasted

Sama sõna

ELi terminibaasis IATE
Otsin lisanäiteid...
Otsin tõlgitud näiteid...