metroloogias kasutatav mittenegatiivne parameeter, mis iseloomustab füüsikalise suuruse mõõdetud väärtuste dispersiooni (varieeruvust); mõõtemääramatusel on tõenäosuslik sisu ja see on tingitud meie piiratud teadmisest füüsikalise suuruse tegeliku väärtuse kohta; kuna kõik mõõtmised alluvad mõõtemääramatusele, on mõõtetulemus täielik vaid siis, kui lisaks mõõdetud väärtusele (või selle keskväärtusele) on näidatud ka mõõtemääramatus; mõõtemääramatuse võib esitada erineval usaldusnivool kas standardmääramatusena või laiendmääramatusena