Madal terviseharituse tase võib tähendada seda, et inimesel võib esineda probleeme terviseteabe lugemise ja mõistmisega, millest tulenevalt võib tal esineda probleeme tervisesoovituste järgimisel ja see omakorda võib tema tervist lühemas või pikemas perspektiivis negatiivselt mõjutada.
Terviseharituse tulemusel on inimese tervis parem, tema terviseteadlikkus paraneb, ta kasutab vähem tervishoiuteenuseid ja lüheneb haiglas oleku aeg ning seeläbi on ka tervishoiukulud madalamad.
Terviseharituse taseme parandamine on seega üks võimalus parandada (krooniliste haigustega) inimeste terviseteadlikkust, tervisega seotud enesetõhusust ning tajutud kontrollitunnet oma tervise üle.
Tervisekirjaoskus on inimesele oluline heaoluallikas ning riigile arvestatav kulude kokkuhoiu looja.
Euroopa Nõukogu biomeditsiini- ja tervisealaste inimõiguste juhtkomitee andis sel aastal välja põhjaliku, riikidele ning tervishoiuasutustele konkreetseid soovitusi välja pakkuva tervisekirjaoskuse juhendi (Guide to Health Literacy).
Health literacy is linked to literacy and entails people’s knowledge, motivation and competences to access, understand, appraise and apply health information in order to make judgements and take decisions in everyday life concerning health care, disease prevention and health promotion to maintain or improve quality of life during the life course.
